Ajalugu
1265. aastal ehitanud sakslased, kes olid Eestis lõpuks võimule pääsenud, Paidesse künka otsa ordu lossi. Selle ümber tekkis alev ja 1291. aastal sai alev Riia linna õigused. Lossis oli kirik ja lossihaigla.
Hiljem, kui oli tekkinud linnakirik, ehitatud selle juurde linnahaigla. Paides oli peale lossikiriku veel Püha Risti kirik ja St. Katharina kirik, linna haigemaja kirik. Koos sõdadega on siin hävinenud ka haiglad. Kus need täpselt asusid ja millised välja nägid pole teada. Linnahaigla, mis asunud St. Katharina kiriku juures, asunud Pika ja Vainu tänava nurgal. On teada, et endine linnahaigla põletati maha 1558. aastal.
Järgmisena mäletatakse üht linnahaiglat 19. sajandi keskel, see asus Pikk tänav 34, ning peale kolimist 1873. aastal sai uueks asukohaks Väike-Aia tänav 28. Seal töötanud linnahaiglana kuni 1940. aastani. Seejärel oli olnud mõnda aega sõjaväehaigla ja siis nakkushaiguste haigla, mis likvideeriti 1964. aastal. Nakkushaigla jätkas oma tegevust Türil.
Haiglas olnud oma arst doktor Gromann, kes elanud oma majas. Ta oli olnud ainuke arst Paides. Ta sai väljaõppe Paide Haiglas ja töötas seal kuuskümmend aastat (1879-1939). Järgnevatel aastatel töötas Paide Linnahaiglas. Ta olevat elanud haigla pööningukambris, et oleks hea lähedal tööl käia. Temaga koos töötanud veel velsker E. Jürgen.
Voodeid oli haiglas olnud umbes viisteist: üldhaigetele ja kergelt vigastatutele. Sünnitati kodus kuni 1923. aastani, mil haiglaase loodi sünnituse voodikohad. Haigeid oli vähe ja ennem Järva Maahaigla asutamist ei olnud Paides kunagi üle ühe arsti korraga töötanud.
Paides on töötanud mitmed tuntud arstid. Näiteks Carl Hermann Hesse (1802-1896), kes oli ka kreisiarst. Tema mälestuseks on kullatud rist Paide kiriku tornis. Veel on Paides töötanud Eduard Manrach (1833-1901). Mõlemad arstid on surnud Paides ja maetud Reopalu kalmistule.
Mõningad arstid. Kes on Paide haiglas töötanud: doktor Hörschelmann, doktor Buchstedt - günekoloog, doktor Renteln, doktor Notbeck – lastearst, doktor Rinne, doktor Müller – silmaarst. Hilisemal ajal elanud Paides doktor Schlossmaner, kellest hiljem sai Tartu Ülikooli bakterioloogia professor. Ta oli kreisiarst aastatel 1911-1914.
1918. aastal, mil sõda kestis, jäid linnahaigla ruumid kitsaks ega rahuldanud enam haigla vajadusi. Oli vaja suuremat haiglat. Punase Risti Seltsi algatusel asutatud kiires korras Lai tänav 6 algkooli ruumidesse kahekümnekohaline haigla: Punase Risti Seltsi Haigla. Varsti jäid ka need ruumid kitsaks ning samas tuli ka kooliruumid tagastada koolile. Nii ostiski Paide Maavalitsus Pärnu tänav 12 uue kahekorruselise haigemaja. 19. septembril 1919. aastal koliti uude majja ja haigla sai nimeks Järva Maahaigla.
Haigeid oli umbes kaheksateist. Haigla juhatajaks sai doktor Naaris, kes oli olnud maa-arst. Haiglas töötas veel doktor Renteln. 1920. aastast alates töötas Paides baron von Silling, kes oli Tallinna Juhkentali sõjaväe haigla arst. Haiglas töötas veel vanemõde Paulmann, kes läks 1938. aastal Tartusse õde Erma õdedekooli juurde vanemõeks.
1938. aastal oli Paides siis juba kaks haiglat: Paide Linnahaigla ja Järva Maahaigla.Järva Maahaiglas olid kirurgia-, sünnitus-, sise-, nakkus-, lasteosakond, hambaravi ja polikliiniline osakond koos oma ravikabinettidega.
Järvamaal oli sündimus tuhande elaniku kohta keskmiselt 18,7 ja Paide linnas 14,8 (1923-1931). 40% sünnitusi toimus arstiabiga. Aastas oli umbes kakssada sünnitust. Esimesed ämmaemandad olid Laanberg ja Seidelberg.
1.03.1923 tuli Paidesse arst ja günekoloog doktor Sööt. Esimene statsionaarne ämmaemand oli Sommres. Juhtiv osakond oli siseosakond, kus oli ruumipuudus nagu igal pool mujalgi. 1940. aasta sügisel avati taas nakkushaigla Väike-Aia tänav 28, kust ta 1964. aastal likvideeriti ja viidi üle Türile. 1949. aastal avati Pärnu tänav 19 hambaravi, mille juhataja oli Tiidus. Järva Maahaigla asus Pärnu tänav 12 aastatel 1920-1960. 1944. aastal oli haigla 50 voodikohaline ja töötajaid oli 34: kolm arsti, kuus õde, kümme sanitari ja majanduspersonal.
1.10.1950 asutati Paide Rajooni Haigla, mis kolis 23.10.2960 uutesse ruumidesse ja 24.01.1964 nimetati Paide Rajooni Keskhaiglaks.
Koostaja: Sirlika Lauk
(õpilasuurimus)