Uudised

Sünnitusosakond tänab nobedate näppudega heategijaid, Dinat ja Marist kelle valmistatud kaunid beebipapud ja lapitehnikas õmmeldud beebitekid teevad kõigil meele rõõmsaks. Suur tänu Teile!

Alates 08.03.2022 sooritavad Kaitseväe parameedikud praktika Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini-, kirurgia- ja COVID-19 osakonnas.

Fotod: Andrus Kopliste

Järvamaa Haigla esitas Järvamaa vapimärgi kavaleriks õendusjuht Maire Raidvere. Maakonna kõrgeima autasu – Järvamaa vapimärgiga tunnustati tänavu Järvamaa Haigla õendusjuhti MAIRE RAIDVERET. Õnnitleme tunnustuse pälvinud kaastöötajat ja oleme väga uhked Sulle omistatud autasu üle ning rõõmustame kogu haiglaperega!

“Märka meedikut” kampaania raames jõudis Järvamaa Haigla covid osakonna töötajatele tänuks kohale massaažitool. Suured tänud annetajatele ja korraldajatele!

Vastuvõtule tulles palume kaasa võtta:

• isikut tõendav pildiga dokument (pass / ID kaart / juhiluba)

Järvamaa Haiglas toimuvad peresünnitused, vabade peretubade olemasolul saab ka sünnitusjärgselt tugiisik osakonnas viibida. Haiglasse tulles täidetakse tervisedeklaratsioon. Osakonnas võetakse sünnitajalt ja tugiisikult Covid-19 test ninaneelust, tugiisikule on test tasuline(30.- eurot). Test võetakse kõigilt sh. vaktsineeritud ja Covid-19 läbipõdenutelt. Testist keeldumisel ei saa me lubada peresünnitust ja käsitleme teid kui koroona positiivset patsienti. Sünnitaja tugiisik peab olema ilma haigustunnusteta. Sünnitusosakonnast väljas käimine ei ole lubatud. Selle tõttu peaks lapse koju viimiseks vajalikud riided, turvahälli kohe kaasa võtma.

Juhul kui Teil või Teie pereliikmetel esinevad koroonaviirusele viitavad sümptomid (palavik, köha, hingamisraskused, lihasvalu, väsimus) või on Teil diagnoositud koroonaviirus, peaksite sünnitustegevuse alguse korral ühendust võtma kiirabiga ja andma teada oma seisundist (ka nakkuskahtlusest), sest võib olla vajalik Teie hospitaliseerimine teise raviasutusse.

Täiendava informatsiooni saamiseks võtke ühendust Järvamaa haigla sünnitusosakonnaga telefon (+3723848151)

Alates 20.10.2021 alustab Järvamaa Haigla tõhustusdooside manustamist tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele, kellel on esmasest vaktsineerimiskuurist möödas vähemalt  6 kuud.

Tõhustusdooside manustamine toimub AINULT ETTEREGISTREERIMISEGA telefonil 38 48132.

Tõhustusdoosiga vaktsineerima tulles võtta kaasa  immuniseerimispass, et vaktsineerija saaks veenduda, kas eelmisest vaktsineerimisest on piisav aeg möödas.

Tõhustusdoosina kasutatakse Pfizer/BioNTech vaktsiini Comirnaty

Koroona vastu vaktsineerimisest räägitakse neil päevil palju ning info on sageli vastukäiv. Et pilti selgust tuua, võtame lühidalt kokku, mida näitavad Eesti andmed.

Andero Uusberg, COVID-19 teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kaasprofessor
Maire Raidvere, Järvamaa vaktsineerimiskoordinaator, Eesti Haigekassa. AS Järvamaa Haigla

Mida vanem on inimene, seda sagedamini vajab ta koroonaviirusega nakatumise korral haiglaravi. Üle 60-aastastest nakatunutest on Eestis haiglasse jõudnud iga kuues, üle 70-aastasest nakatunutest iga kolmas ning üle 80-aastastest nakatunutest iga teine.

Oht püsib sellisel tasemel vaid seni, kuni ollakse vaktsineerimata. Vaktsiini kaitse all väheneb koroona raske põdemise oht 4–5 korda. Esiteks ei hakka koroonaviirus vaktsineeritud inimestele nii hästi külge. Teiseks, kui nakkus siiski läbi murrab, põeb vaktsineeritud inimene haigust kergemalt. Tema võimalus haiglasse sattuda väheneb 2–3 korda. Kui sinna tuleb siiski minna, on ravi kiirem ja kergem.

Neist numbritest võib mõelda veel lihtsamalt. Lõpetatud vaktsiinikuur teeb inimese koroona vastupanuvõime mõttes umbes 40 aastat nooremaks! Vaktsineeritud 70-aastane võib tunda end nagu vaktsineerimata 30-aastane.

Tõsiseid kõrvaltoimeid on vähem kui igapäevastel ravimitel
Nagu ravimid ikka, võivad ka koroonavaktsiinid tekitada kõrvaltoimeid. Kõige tavalisem on tunda paar päeva väsimust ja valu süstikohas. Ette tuleb ka palavikku, peavalu, lihas- ja liigesvalu ning külmavärinaid. Need kerge külmetushaiguse sümptomid pole ilmselt kellelegi probleem, pealegi on kerged kõrvaltoimed vanemas eas harvemad kui noortel. Muretsema võib panna aga tõsisema kõrvaltoime võimalus.

Õnneks on kõigi kasutusele lubatud koroonavaktsiinide tõsised kõrvaltoimed haruharvad. Eestis on seni vaktsineeritud ligi 0,8 miljonit inimest. Arstiabi vajadus on tekkinud neist 0,03% ehk ühel inimesel kõigi Kärdla või Paldiski elanike peale. Nii madal tõsiste kõrvaltoimete sagedus teeb silmad ette paljudele igapäevastele ravimitele. Isegi ibuprofeeni kõrvaltoimete nimekiri on pikem kui vaktsiinide oma!

Tervisemuredega on vaktsiini kaitse veelgi olulisem
Olugi et harvad, on vaktsiini kõrvaltoimed tõsised asjad ja kedagi ei tohiks nende tõsiselt võtmise pärast hukka mõista. Kui pelgate kõrvaltoimet, rääkige enne vaktsineerimist oma perearstiga või helistage nõuandeliinil 1220. Võite koos arutada, milline vaktsiinidest oleks teile sobivaim. Usaldusväärset taustainfot vaktsiinide kohta leiate ka www.vaktsineeri.ee.

Kui tunnete end vaktsineerimise järel mitmendat päeva halvasti, pöörduge julgelt perearsti poole või EMO-sse. Eesti arstid kinnitavad, et koroonavaktsiinide tõsised kõrvaltoimed on hästi tuvastatavad ja ravitavad.

Kõrvaltoimeid tõsiselt võttes tasub sama tõsiselt võtta ka koroonaviirust. Kui võrrelda võimalust sattuda haiglasse viiruse tõttu võimalusega sattuda sinna vaktsiini tõttu, siis selgub, et viirus on vaktsiinist vähemalt 200 korda ohtlikum! Kui kõik Kärdla elanikud end vaktsineeriks, vajaks üks inimene arstiabi. Kui kogu Kärdla koroonasse nakatuks, siis jõuaks haiglasse 200 inimest.

See vahe on veel suurem, kui tervis on nõrk. See ei tähenda aga, et tervisemurede korral peaks vaktsiini vältima. Hoopis vastupidi – krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad koroona raskelt põdemise ohtu. Vaktsineerimine on mõistlik valik, isegi kui see tekitab tervisemurede tõttu ärevust.

Koroonaviirus jääb meiega aastateks
On üsna kindel, et COVID-19 ei kao ära, vaid jääb Eestisse külmemal ajal ringlema. Varem või hiljem puutume sellega ilmselt kõik kokku. Isegi kui elada üksi ja olla ettevaatlik, kipub viirus justkui läbi lukuaugu inimesed üles leidma.

Seega vajame me viiruse vastu kaitset. Ohtlikum võimalus kaitse saamiseks on viirus läbi põdeda ning teine ja turvalisem võimalus end vaktsineerida. Kui mõni noorem inimene võib mõlemat varianti tõsimeeli kaaluda, siis vanema inimese jaoks on lugu hoopis teine. Viirus ei muutu vaktsineerimata vanema inimese jaoks gripiks ega nohuks, vaid jääb sama ohtlikuks nagu ta on. Seepärast on ainus mõistlik viis pika-ajalise kaitse ehitamiseks vaktsineerimine.

Poole aasta möödumisel tasub teha ka kolmas vaktsiinisüst
Nii läbipõdemise kui vaktsineerimise teel saadud kaitse koroonaviiruse vastu kipub aja jooksul nõrgenema, vanematel inimestel veidi kiiremini kui noorematel. Seepärast soovitatakse üle 60-aastastel teha kolmas vaktsiinisüst ehk tõhustusdoos, kui esimese vaktsiinikuuri lõpust on möödas kuus kuud.

Kolmas süst mitte ainult ei taasta aja jooksul nõrgenenud kaitset, vaid viib selle esialgsest veel kõrgemale tasemele. Näiteks Iisraelis vähenes kolmanda vaktsiinidoosi saanud üle 70-aastaste inimeste nakatumine viis korda, haigestumine 11 korda ja haiglaravi vajamine ligi 20 korda.

Kuidas vaktsineerida?
Paide linnas on 12. oktoobri seisuga end koroona vastu vaktsineerinud juba 5890 inimest, vanuses 80+ 524 ehk 77,63% Muide, näiteks Hiiumaal on ennast viiruse vastu vaktsineerinud juba 82–95% üle 60-aastastest inimestest.

Tänaseks on kõiki vaktsiine hästi saada ja need on endiselt tasuta. Paide linnas on lähimad vaktsineerimiskohad:

1. AS Järvamaa Haiglas, Tiigi 8, Paide, E-R kell 13.00-16.00 . Saab ette registreerida üleriigilises digiregistratuuris, helistades polikliiniku telefonil 38 48 132 või tulla etteregistreerimata kohale.
2. Kahes Tervisekeskuses ,oma perearsti juures

Nii esmaseks vaktsineerimiseks kui tõhustusdoosi tegemiseks saab aja kirja panna helistades oma perearstile või 1247. Arvutikasutajad saavad aja broneerida ka aadressil www.digiregistratuur.ee.

Lisaks koroonavaktsiinile on Eestis avanenud võimalus kaitsta end ka gripi vastu. Alates 65. eluaastast on ka gripi vaktsiin tasuta. Soovi korral saate nii gripi- kui koroonavaktsiini teha oma perearsti juures ühe korraga.

Kui vajate vaktsineerima minekuks abi, paluge oma lähedasi või sotsiaaltöötajat – nad aitavad hea meelega.

Tänulik patsient kinkis kirurgiaosakonnale uue televiisori. Televiisor paigutatakse palatisse nr 7.